1) Ahvena uimed ja konna varvaste vahel olevad ujunahad.

2) Herilase kilejad tiivad ja liblika soomustega kaetud tiivad.

3) Nahkhiire tiib ja vaala loib.

4)Maikellukese risoom (maa-alune võsu muudend) ja kartuli mugul.

5) Pingviini ujumiseks mõeldud tiivad ja hiireviu (röövlind) tiivad.

6) Sääse pistesuised (vere imemiseks) ja "liblikate imilont" nektari imemiseks.

7) Lindude sulgkate ja imetajate karvkate.

Loe allolevaid väiteid ja märgi ära tõesed.

Kokku on neli õiget vastust. Õige vastus 2 punkti vale vastus -1 punkt.

TI abil lahendamiseks

Pildil on kujutatud nelja erinevat looma, kellel on teatavaid sarnasusi. Otsusta, millised väited on joonise kohta tõesed.

Õigeid vastuseid on kokku neli, õige vastus 2 punkti vale vastus -1 punkt.

Ilma TI abita lahendamiseks

Millised allolevad väited on pildil kujutatud ajastu kohta tõesed. Kokku on neli õiget vastust, õige vastus 2 punkti vale vastus -1 punkt.

https://novaator.err.ee/542233/hapnikupuudus-havitas-hiidkiilid

TI abil lahendamiseks

Millised allolevatest evolutsiooniliste sündmuste järjestustest on õiged?

Õigeid vastuseid on kokku neli, õige vastus 2 punkti vale vastus -1 punkt.

Ilma TI abita lahendamiseks

Joonisel on kujutatud linnurühma, kes on läinud bioloogiakirjandusse märksõna "Darwini vindid" all. Tegelikult uuris Darwin Galapagose saartel üht linnurühma nimetusega säälikud. See aga ei vähenda mõttekäigu väärtust. Otsusta, millised väited on alloleva pildi valguses tõesed, kokku on kolm õiget vastust,

Õige vastus 3 punkti vale vastus -1.5 punkt.

TI abil lahendamiseks

Alloleval joonisel on toodud ühe eksperimendi neli erinevat etappi. Iga

etapp on tinglikult üks bakteripõlvkond (mudelsüsteem!). Üleminekul 1 ja 2

etapi vahel lisati katsesüsteemi üks kindel antibiootikum.

Õigeid vastuseid on kokku kolm, õige vastus 3 punkti vale vastus -1.5 punkt.

TI abil lahendatav ülesanne

Väga paljudel

ookeanis elavatel kaladel on loodusliku valiku tulemusena välja kujunenud

parveline eluviis. See tähendab, et tuhanded ja kümned tuhanded ühe liigi

isendid hoiavad kokku. Sellisel “sotsialiseerumisel” on ilmselgelt looduslikes

tingimustes eelised üksiku kala ees, sest muidu poleks selline käitumine välja

kujunenud.

Viimase

saja aasta jooksul on inimese mõju erinevatele liikidele olnud väga suur ning

see avaldub väga erinevatel viisidel. Allolevatel graafikutel on välja toodud

andmed  alates 1960 aastast kindla

kalaliigi kotha ookeani rannikulähedastes vetes, kus peamiseks kalavarude

kasutamise viisiks on saanud tööstuspüük traallaevadega, mis püüavad kala

erineva võrgusilma suuruste püünistega. Tööstuspüügi mahtu väljendatakse

tonnides aasta kohta.

Analüüsi

graafikuid ja vasta allolevatele küsimustele. Vastuse pikkus maksimaalselt 300 sõna.

1.    

Millised

loodusliku valiku tegurid soodustavad kalade koondumist parvedesse ehk miks

parveline eluviis on väja kujunenud? Vasta siin kontekstis, et süsteemis puudub

inimese mõju? (3 punkti)

2.    

Millise

seose leiad graafikult 1? (2 punkti)

3.    

Kuidas

antud kalaliik on kohanenud vaadeldava perioodi jooksul (graafiku 1 andmete

alusel)? (2 punkti)

4.    

Millise

järelduse saad teha graafikult 2? (2 punkti)

5.    

Kuidas

graafiku 2 andmete põhjal võib rääkida antud kala kohanemisest uue olukorraga?

(2 punkti)

6.    

Püüa

mõlemat graafikut analüüsides teha järeldus antud piirkonnas toimunud

kalapüügireeglite muutustest ja nende mõjust antud kalaliigi olukorrale (5

punkti).

7.    

Millise

loodusliku valiku vormiga on antud kalaliigi puhul tegemist (ajavahemikul

1960-2020)? Põhjenda oma vastest (3 punti)