Kaubavaru algjääk oli 100 000 eurot, perioodi jooksul müüdud kauba soetusmaksumus on 120 000 eurot ja perioodi lõpuks jäi kaupa lattu 25 000 euro eest. 

Kohustised tarnijatele olid perioodi algul 40 000 eurot ja perioodi lõpul 50 000 eurot.

Tarnijatele tasuti perioodi jooksul kaupade eest

Eesti finantsaruandluse standardi kohaselt ei kasutata varude arvestusmeetoditest

Kui arvelduskonto on avatud välisvaluutas, siis majandusaasta viimase päeva seisuga hinnatakse välisvaluuta jääk Euroopa Keskpanga kursi alusel. Kursimuutuse kajastamisel ühe osana on võimalik

Konto Väärtusvähend ehk Ebatõenäoliselt laekuvad summad on

Ettevõtte 20x1. aasta krediitmüük moodustas 2 000 000 eurot, millest hinnangu¬liselt ei laeku 2%. Juhul kui kontol Väärtusvähend ehk Ebatõenäoliselt laekuvad summad on enne korrigeerimist kreeditjääk 51 000 eurot, siis pärast ebatõenäolise laekumise kajastamist on uus saldo

Tootmisettevõtte varudele on iseloomulik, et

Materiaalse põhivara müügil ühe osana

Majandusüksus soetas 1. jaanuaril 20x1 masina soetusmaksumusega 4200 eurot.  Kasulik eluiga on 5 aastat ja lõppväärtus on 700 eurot. Masina soetusmaksumuse mahaarvestamisel kasutatakse kahekordselt alaneva jäägi meetodit. Seisuga 31. detsember 20x2 on masina akumuleeritud kulum 

Materiaalse põhivara kiirmahaarvestamise meetodid on

Ettevõtte kaubavaru jääk 1. novembril oli 10 tk hinnaga 53 eurot tk. Ettevõte ostis 2. novembril kaupa 20 tk (hinnaga 50 eurot tk) ja 15. novembril 30 tk (hinnaga 47 eurot tk). Novembrikuu jooksul müüdi kaupa 35 tk (hinnaga 80 eurot tk). Novembris müüdud kaupade soetusmaksumus, kasutades perioodilist kaalutud keskmise meetodit, oli