John M. Keynes väitis, et tema poolt esitatud tarbimisfunktsioonis peitub "üldine, fundamentaalne psühholoogiline seadus", mille kohaselt kasutatava tulu suurenedes tarbimise piirkalduvus MPC väheneb.

Kui tarbitakse normaalhüviseid, siis tulude suurenemine ajaperioodil kaks Irving-Fisheri kahe ajaperioodilises mudelis:

Kahe ajaperioodilise tarbimismudeli eelarvepiirang (kitsendus) konstantse intressi määra r korral on väljendatav:

Asendusefektil on tendents suurendada esimese perioodi tarbimist ning vähendada teise perioodi tarbimist.

Halli mudeli eeldused, mille täitmisel saab järgmise perioodi tarbimist prognoosida tänase tarbimise järgi on (1 kuni 4 õiget vastust)

Kui keyneslik tarbimisfunktsioon on kujul   C=C₀+cY_d, siis tarbimise piirkalduvus on:

John Maynard Keynes uskus et keskmine tarbimiskalduvus (valmidus) on:

Asenduse piirmäär on suhtarv, mis näitab kui suurest osast tarbimisest on tarbijad esimesel perioodil valmis loobuma, et suurendada teise perioodi tarbimist.

LCH tarbimismudel eeldab, et lühiperioodil vastab kõrgemale sissetulekule madalam keskmine tarbimiskalduvus APC ning pikal perioodil on tegemist konstantse keskmise tarbimiskalduvusega APC.

John Maynard Keynes uskus, et: