Kui tarbija on valmis esimese ühiku kauba eest välja käima 60 eurot, teise ühiku eest 42 eurot, kolmanda ühiku eest 30 eurot ja neljanda eest mitte üle turuhinna, milleks on 25 eurot, siis kui suur oleks antud tarbija hinnavaru konkreetse  kauba puhul?

Joonisel 2 on tootmisvõimaluste kõver T. Millised joonisel toodud punktidest on tootmises ebaefektiivsed?

Joonisel 3 on toodud ettevõtte erineva kulukõverad. Vasta joonise 3 baasil missugune pindala või lõik vastab ettevõtte muutuvkuludele.

Leia

joonisel 1 toodud monopoli nõudluskõvera alusel kui suur on tarbija tuluefekt kui

monopol kasutab hinnadiskrimineerimist ning müüb erinevatele tarbijatele oma

toodet hindadega 25, 20 ja 15 €.

Tarbija ostab kaupa A ja B sellistes koguses, et kauba A viimase ühiku piirkasulikkus (MU) on 100 kasulikkuse ühikut ja kauba B viimase ühiku MU on 50 kasulikkuse ühikut. Kauba A ühe ühiku hind on 0,50 eurot ja kauba B ühe ühiku hind on 0,40 eurot. Järelikult:

Joonisel 2 on toodud täieliku konkurentsi turu firma keskmine kogukulu (ATC), keskmine muutuvkulu (AVC), piirkulu (MC) kõverad.

Kas firma saab majanduslikku kasumit kui ta toodab 8 ühikut ja hinnatase on 45 €? 

Kas väide, et joonisel 3 toodud ettevõtte kogukuludele vastav lõik on BA:

Joonisel 4 on toodud täieliku konkurentsi firma piirkulu ja keskmise kogukulu kõverad. Eeldusel, et ettevõte toodab optimaalset kogust ja toote hind on 10 €, leia kui suur on ettevõtte majanduslik kasum või kahjum(-).

Vastus esita täisarvuna! Raha sümbolit ära kasuta!

Joonisel 5 on toodud monopoli nõudluskõver. Leie joonise abil kui suur on monopoli kogukasum 9 tooteühiku müügist.

Vastus esita täisarvuna ja raha sümbolit ära lisa!

Maailmaturul tõusis ootamatult metalli hind. Mis juhtub mõne aja pärast metallkonteinerite pakkumisega?