Andmeteaduse algoritmid on väga head, sest mis töötab keskmise domineeriva grupi esindaja korral, on suure tõenäosusega ka õige kõigile vähemustele. Õeldakse ju, et mehed ja naised on võrdsed: miks te nüüd siis kaagutate, kui masin õpib eelkõige meeste andmete põhjal?

Peame joonistama ilusamaid UML diagramme. Kui kasutada vikerkaarevärve, on meil suurem empaatia kõikide vähemuste vastu.

Saame järgmise põlvkonna programmeerimiskeeltes formaalselt tõestada, et programmid töötavad õigesti kõikide inimeste jaoks. Selle taga on universaalne kvantor, mis tõesti hoolib kõigist inimestest võrdselt.

Süsteemi disainis võib formaalselt läbi vaadata nii süsteemi kui ka kasutaja kõikvõimalikud käitumised. Sellega saab tõestada, et süsteem töötab õigesti ka siis, kui seda kasutatakse ootamatul viisil.

Informaatikuna ei ole minu ülesanne vastutada ühiskonna eest. Ega siis Facebook ei ole süüdi, et kõik on nii lollid ja usuvad igasugust jama, mida teised inimesed postitavad.

Informaatikuna ehitad olulised teenused ja meie valikud oma disainis mõjutab inimeste elusid ja nende võimalus edukalt selles IT ühiskonnas toime tulla.

Me peame ikkagi olema teadlikud, et meie valikutel on tagajärjed: kui näiteks auto kõnetuvastussüsteem töötab meestel paremini kui naistel, siis sellega me tekitame ühiskonnas ebavõrdsust.

Viimane kodutöö on eksami jaoks kõige olulisem, sest Java baitkood käsud tuleb suuliselt Varmo vene kabinetis luuletusena ette kanda.

See on tähtis, et kõik teaks, kuidas magasini peal avaldisi väärtustatakse.

Kirjutame translaatorit ehk selline tööriist nagu javac, mis teisendab kõrgkeelt abstraktse masina käskudeks.

Kirjutame interpretaatorit ehk tööriista, mis täidab keele lauseid ja väärtustab keele avaldisi.

Joonistame automaate ja teeme ühe moodle testi!

Meetodite kutsumine Java klassist reflectioni kaudu.

Switch lausete kirjutamine, et operaatori sümbolitele vastavad Java operaatorid valida.

Väärtuskeskkonna kasutamine, et muutujate skoopidest jagu saada.

Leidub algoritm kontekstivaba grammatika vasaklineaarse lõppoleku eemaldamiseks.

Lõplikus automaadis peab olema vähemalt üks olek

Leidub kontekstivabu grammatikaid, milles on mõnele sõnale lõpmatu arv erinevaid derivatsioone.

Automaadi determineerimisel olekute arv harilikult väheneb

Lõplikus automaadis peab olema vähemalt üks lõppolek.

Laiendatud Backus-Nauri valemitega (EBNF) on võimalik panna kirja rohkem keeli kui harilike Backus-Nauri valemitega (BNF).

BNF grammatikad võimaldavad kirjeldada lõpmatuid keeli.

Vasakrekursiivsete lõplike automaatide otsekorrutis on transitiivne.

Klassikalistel regulaaravaldistel ei ole üleliigseid konstruktsioone, st. kui me jätaks kasvõi ühe konstruktsioonidest (epsilon, täht, valik, konkatenatsioon, kordus) ära, siis poleks enam võimalik kirjeldada kõiki regulaarseid keeli.

Lõpliku automaadi lõppolekute arv võib olla suurem kui üleminekute arv.

Igale regulaarsele keelele on võimalik kirjutada seda kirjeldav ANTLR-i grammatika.

Grammatikas olev paremrekursioon ei takista grammatikale vastava rekursiivse laskumisega parseri kirjutamist.

EBNF grammatikad võimaldavad kirjeldada lõpmatuid keeli.

Kui me eemaldaksime klassikalise regulaaravaldise konstruktsioonide hulgast tärni (st. 0 või enama korduse konstruktsiooni) ja lisaksime selle asemele plussi (st. 1 või enama korduse konstruktsiooni), siis saaksime defineerida samu keeli, nagu tavapärase konstruktsioonide komplekti korral.