BNF grammatikad võimaldavad kirjeldada lõpmatuid keeli.

Vasakrekursiivsete lõplike automaatide otsekorrutis on transitiivne.

Klassikalistel regulaaravaldistel ei ole üleliigseid konstruktsioone, st. kui me jätaks kasvõi ühe konstruktsioonidest (epsilon, täht, valik, konkatenatsioon, kordus) ära, siis poleks enam võimalik kirjeldada kõiki regulaarseid keeli.

Lõpliku automaadi lõppolekute arv võib olla suurem kui üleminekute arv.

Igale regulaarsele keelele on võimalik kirjutada seda kirjeldav ANTLR-i grammatika.

Grammatikas olev paremrekursioon ei takista grammatikale vastava rekursiivse laskumisega parseri kirjutamist.

EBNF grammatikad võimaldavad kirjeldada lõpmatuid keeli.

Kui me eemaldaksime klassikalise regulaaravaldise konstruktsioonide hulgast tärni (st. 0 või enama korduse konstruktsiooni) ja lisaksime selle asemele plussi (st. 1 või enama korduse konstruktsiooni), siis saaksime defineerida samu keeli, nagu tavapärase konstruktsioonide komplekti korral.