Teiste autorite seisukohti edasi andes tuleks reeglina eelistada tsiteerimist.
Millised tsitaadid on õigesti viidatud?
Iseendale saab teadustekstis osutada mina-vormiga, umbisikulise tegumoega või mitme autori puhul meie-vormiga (Reinsalu 2017: 829). Endale võib osutada ka kolmanda isiku ehk tema-vormiga, kuid umbisikulise tegumoe või kolmanda isiku kasutamise tõttu võib tekst olla aga jäik ning keerukas ja seetõttu ka ebatäpne (Hirsjärvi jt 2005: 276).
Teiste autorite mõtete, andmete ja seisukohtade laenamine lõikude kaupa.
Allpool on toodud refereeritud lõik Ain Isotamme 2007. a õpikust „Programmeerimiskeeled“ lk 174 (Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus). Märgi linnukesega õiged, st need, millel on:
- tekstiga sobivad saatelaused ja -fraasid näitamaks, et refereeritud on mitu lauset,
- tekstiviide on õiges kohas.
Hea referaat on algtekstidest sünteesitud lõikude kogum, mis on varustatud ka viidetega.
Märgi ära korrektsed viited.
Kui on kasutatud kaudset viitamist, siis
Millal ületab tehisaru kasutamine puhtalt keelelise toimetamise (grammatika ja stiili parandamine) piiri ja muutub sisuliseks kaasautorluseks, mis nõuab selget deklareerimist?
Kaudse viitamise puhul tuleb
Üliõpilane laseb tehisarul teadusartikli lõigu ümber sõnastada ja lisab algallikale korrektse viite. Kas tegemist on kindlasti korrektse akadeemilise tööga?