Crowdly
Додати до Chrome
ITI0204 Algoritmid ja andmestruktuurid (2024/25 sügis)
Шукаєте відповіді та рішення тестів для ITI0204 Algoritmid ja andmestruktuurid (2024/25 sügis)? Перегляньте нашу велику колекцію перевірених відповідей для ITI0204 Algoritmid ja andmestruktuurid (2024/25 sügis) в moodle.taltech.ee.
Отримайте миттєвий доступ до точних відповідей та детальних пояснень для питань вашого курсу. Наша платформа, створена спільнотою, допомагає студентам досягати успіху!
int find_c(int n) int i,j,c
for(i=n; i > 1; i=i/2)
for(j=400; j > 1; j--)
c++
for(i=c; i > 0; i--)
if(even(i/3))
for(j=0; j < 4*n*n; j++)
c++
else
for(j=4*n; j > n; j--)
c++
return c
Mis on antud algoritmi halvima juhu keerukus O-notatsioonis sõltuvalt sisendparameetrist n:int find_c(int n) int i,j,c
Queue queue
HashMap map
for (k = 0; k < 972 * n; k += 8)
queue.enqueue(k * 0.8)
map.put(k * 4 * 6.4)
for(i=1; i < 2*n; i=i*3) //
A C for(j=4*n; j > n; j--) // B c++ for(i=c; i > 0; i--)
if(even(i)) //
D for(j=2*n*n; j > 0; j--) // E J queue.enqueue(i + 27 * j/2) // G else for(j=n/2; j < n; j++) //
F I map.put(c*i + j, j*i*20 + 45) // H return c Mis on antud algoritmi halvima juhu kogukeerukus O-notatsioonis sõltuvalt sisendparameetrist n: (Liigne vastus on see, mis jääb üle)NB! Ka liigse vastuse lahter tuleb täita punktide saamiseks! A -> tsükli korduste arv B -> tsükli keerukus kokku C -> tsükli keerukus kokku D -> if-else keerukus kokku E -> tsükli korduste arv F -> tsükli korduste arv G -> operatsiooni keerukus H -> operatsiooni keerukus I -> tsükli keerukus kokku J -> tsükli keerukus kokkuint find_c(int n) int i,j,c
BalancedBinarySearchTree bst
oneWayLinkedList.addFirst(k*3 / 2.4)
for (k = 0; k < 360 * n; k += 19)
bst.put(k + 23 * k)
for(i=1; i < 1000; i=i*2) //
A C for(j=2*n*n; j > 0; j--) // B c++ for(i=c; i > 0; i--)
if(random(0...99) > 0) //
D for(j=n; j > 0; j--) // E J bst.find((i+j) * 4) // G else for(j=2*n*n; j > 0; j--) //
F I oneWayLinkedList.addFirst((17*j)/i) // H return c Mis on antud algoritmi halvima juhu kogukeerukus O-notatsioonis sõltuvalt sisendparameetrist n: (Liigne vastus on see, mis jääb üle)NB! Ka liigse vastuse lahter tuleb täita punktide saamiseks! A -> tsükli korduste arv B -> tsükli keerukus kokku C -> tsükli keerukus kokku D -> if-else keerukus kokku E -> tsükli korduste arv F -> tsükli korduste arv G -> operatsiooni keerukus H -> operatsiooni keerukus I -> tsükli keerukus kokku J -> tsükli keerukus kokku0 1 0 0 1 0 1 0 1 1 0 0 0 1 0 1 1 1 0 1 1 0 1 1 1 0 1 1 0 0 0 0 1 1 0 0
Graaf läbitakse sügavuti otsingu (DFS) algoritmiga.Milline on massivi parent[] seis pärast algoritmi lõpetamist?Tipud on indekseeritud [0 .. 5].Graafi läbimist alustatakse tipust indeksiga 0. Naabrite valikul valitakse enne väiksema indeksiga naaber.Esitage massiivi parent[] elementide väärtused, eraldades need tühikutega (parent[0] .. parent[5]). Tipul, millel ei ole parent-it märkige parent-iks -1.
0 0 0 0 1 0 0 0 1 1 0 1 0 1 0 0 1 1 0 1 0 0 1 1 1 0 1 1 0 0 0 1 1 1 0 0
Graaf läbitakse laiuti otsingu (BFS) algoritmiga.Milline on massivi parent[] seis pärast algoritmi lõpetamist?Tipud on indekseeritud [0 .. 5].Graafi läbimist alustatakse tipust indeksiga 0. Naabrite valikul valitakse enne väiksema indeksiga naaber.Esitage massiivi parent[] elementide väärtused, eraldades need tühikutega (parent[1] .. parent[5]). Tipul, millest graafi läbikäimist alustatakse, ei ole parent-it. Seega parent[0]-i ei ole vaja vastuses lisada
0 0 1 0 0 0 0 0 1 0 0 0 1 1 0 0 1 1 0 0 0 0 0 0 0 0 1 0 0 1 0 0 1 0 1 0
Graaf läbitakse sügavuti otsingu (DFS) algoritmiga.Milline on tippude visited saamise järjekord?Tipud on indekseeritud [0 .. 5].Graafi läbimist alustatakse tipust indeksiga 0. Naabrite valikul valitakse enne väiksema indeksiga naaber.Esitage tippude indeksid visited saamise järjekorras eraldades need tühikutega.
0 1 0 0 1 1 1 0 0 0 0 1 0 0 0 1 0 0 0 0 1 0 0 1 1 0 0 0 0 1 1 1 0 1 1 0
Graaf läbitakse laiuti otsingu (BFS) algoritmiga.Milline on massiiv dist[] (tippude kaugused juurtipust) pärast algoritmi lõpetamist? Tipud on indekseeritud [0 .. 5].Graafi läbimist alustatakse tipust indeksiga 0. Naabrite valikul valitakse enne väiksema indeksiga naaber.Esitage dist[] elementide väärtused, eraldades need tühikutega (dist[0] dist[1] .. dist[5])
0 0 0 1 1 1 0 0 0 1 1 0 0 0 0 0 1 0 1 1 0 0 0 0 1 1 1 0 0 0 1 0 0 0 0 0
Graaf läbitakse sügavuti otsingu (DFS) algoritmiga.Milline on tippude visited saamise järjekord?Tipud on indekseeritud [0 .. 5].Graafi läbimist alustatakse tipust indeksiga 0. Naabrite valikul valitakse enne väiksema indeksiga naaber.Esitage tippude indeksid visited saamise järjekorras eraldades need tühikutega.
0 0 1 0 0 1 0 0 1 1 1 1 1 1 0 0 1 0 0 1 0 0 0 1 0 1 1 0 0 0 1 1 0 1 0 0
Graaf läbitakse laiuti otsingu (BFS) algoritmiga.Milline on massiiv dist[] (tippude kaugused juurtipust) pärast algoritmi lõpetamist? Tipud on indekseeritud [0 .. 5].Graafi läbimist alustatakse tipust indeksiga 0. Naabrite valikul valitakse enne väiksema indeksiga naaber.Esitage dist[] elementide väärtused, eraldades need tühikutega (dist[0] dist[1] .. dist[5])
0 8 60 80 53 79 8 0 40 91 16 14 60 40 0 13 68 9 80 91 13 0 37 12 53 16 68 37 0 33 79 14 9 12 33 0 Sellele graafile rakendatakse Prim'i algoritmi (1. variant massiividega).Milline on massiivi nearest[] seis pärast algoritmi rakendamist? Tipud on indekseeritud [1 .. 6] ning minimaalse katva puu leidmist alustatakse tipust indeksiga 1.Massiivi nearest[] algväärtustamisel saavad kõik selle elemendid väärtuseks 1. Esitage alates indeksist 2 selle massiivi elemendid pärast algoritmi lõpetamist, eraldades need tühikutega: nearest[2] nearest[3] nearest[4] nearest[5] nearest[6]