Tegelik kogutoodang on allpool loomuliku kogutoodangu taset vastavalt kogupakkumise võrrandile siis, kui üldine hinnatase on:

Kui oodatav inflatsioonimäär tõuseb, nihkub Phillipsi kõver sissepoole ning inflatsioon on madalam iga töötuse määra korral.

Kui toimub negatiivne pakkumisšokk, on parameeter υ (üpsilon) negatiivne ja põhjustab inflatsioonimäära langust.

Loomuliku määra hüpoteesi esindajate seisukoht on, et kogunõudluse fluktuatsioonid mõjutavad toodangut ning töötust ainult lühiperioodil.

Kui töötuse määr on loomulikul (naturaalsel) tasemel, sõltub inflatsioon vastavalt modifitseeritud Phillipsi kõverale (1 kuni 4 õiget vastusvarianti)

Negatiivne pakkumisšokk nagu näiteks naftahindade järsk tõus 1970-ndatel aastatel, toob kaasa teguri υ (üpsilon) positiivse väärtuse ning põhjustab üldise hinnataseme tõusu.

Mida kõrgem on inflatsioonimäär, seda sagedamini peavad firmad kohandama oma toodangu hindu, mis tähendab et kõrge inflatsioon:

Vaata alljärgnevat joonist. Kui pika perioodi tasakaal on punktis A, siis nõudlustõmbelist inflatsiooni esindab nihe:

Kui riigis tõstetakse maksukoormust ning keskpanga rahapoliitika on samaaegselt suunatud rahapakkumise vähendamisele, siis uues IS ja LM kõverate lõikepunktis

Vaadake joonist ning eeldusel, et alustatakse tasakaalutasemest intressimääraga r₁ ja tasakaalutuluga Y₁, määrake kindlaks, millised on uus tasakaalu intressimäär ning -tulu, kui rahapakkumine suureneb: