Aine B on viskoossem kui aine A

Aine A on alati suurema tihedusega kui aine B

Aine B on kõrgema sulamistäpiga kui aine A

Aine B on madalama keemistäpiga kui aine A

Aine A on suurema pindpinevusega kui aine B

Paisumistöö

Siseenergia

Entalpia

Temperatuur

Soojus

Viskoossetel vedelikel on väiksem pindpinevus kui liikuvatel vedelikel.

Nõgus menisk tekib selle tõttu, et adhesioonijõud klaastoru ja selles oleva vedeliku vahel on tugevamad, kui vedelikusisesed kohesioonijõud.

Vedelike kasutamine hüdraulikaseadmetes põhineb asjaolul, et vedelikud on väga vähe kokkusurutavad.

Vedelikele on omane osakeste kaugkorrapära, samas kui lähikorrapära enamasti ei esine.

Reaalgaasi molekulid põrkavad aeg-ajalt üksteisega kokku.

Enamik reaalgaase on rõhkudel alla 100 atm väiksema ruumalaga kui ideaalgaas sama temperatuuri ja rõhu juures.

Reaalgaaside erinevused ideaalgaasidest tulevad ette vaid ülimalt eksootilistes tingimustes, näiteks tähtede sisemuses.

Reaalgaasi molekulid on mõõtmeteta massipunktid.

Gaasi molekulide vahel puuduvad vastastikmõjud

Gaasi molekulidel puudub mass

Gaasi molekulid ei liigu ruumis ringi

Gaas avaldab rõhku anuma seintele

Gaasi molekulid on lõpmata väikesed (punktmassid)