Ülesandeks on analüüsida perekonna transpordikulusid ning anda neile majanduslikust aspektist kõige soodsam otsus transpordivaliku puhul.

Perekonnal on võimalik valida, et kas jätkata taksosõitude tegemist või soetada endale auto. Perekond on objektiivseid kriteeriume arvesse võttes välja valinud endale sobiva uue auto, mille hind on 37000 eurot koos käibemaksuga. Lisaks on teada järgmised andmed: Kütuse hind on 1.1 eurot liitri kohta, Liisingu sissemakse on 15%, liisingu intress on 1.6% aastas ning jääkväärtus on 30%. Liisingu periood on 48 kuud. Aastane liikluskindlustuse makse on 444 eurot, läbisõit aastas 5760 km. Auto keskmine kütusekulu on 9.5 liitrit 100 km kohta. Aastane kaskokindlustuse makse on 740 eurot, hooldus 370 eurot aastas, ülevaatus maksab aastas 50 eurot, rehvivahetus ja hoiustamine aastas on 100 eurot ning töökohas parkimine 60 eurot kuus.

Arvutustes kasuta kapitali hinda 5% aastas.

Takso puhul tee järgnevad eeldused:

Otsesed kulud on takso km/hind: 0.55 eurot; takso sõidu alustustasu: 2.5 eurot. Distants tööle ja tagasi on päevas keskmiselt 20 km ning kuus viibid tööl 21 päeva. Distants muudele tegevustele tööaja välisel ajal on keskmiselt 10 km päevas ning taksot kasutame lisaks tööpäevadele 6 päeval kuus.

Kaudsed kulud taksole sisaldavad täiendavat ajakulu takso ootamiseks, mis on iga kord keskmiselt 5 minutit ning sinu ajakulu tunnihind on tinglikult 14 eurot.

Ajakulu taksoga tööl käimiseks ja poes käimiseks on sama mis autoga nimetatud sõitude tegemiseks.

Kas perekond peaks lõpetama sõitmise taksoga ning ostma endale uue auto? Perekonnal puudub emotsionaalne väärtus auto soetamisest ning nad soovivad teha ratsionaalse otsuse lähtuvalt majanduslikest kaalutlustest.

Palun vastake järgnevatele küsimustele kasutades eelpool toodud sisendandmeid.

Liisingu igakuine makse on, EUR:

Põhjenda oma sõnadega (2–4 lauset), miks erinevad sinu arvutustes üürimise korral esimese aasta netorahavoog (küsimus 17) ja netotulem (küsimus 19), ning selgita, kumma vaate, rahavoo- või kasumivaate, põhjal sa ise ostmise ja üürimise vahel otsustaksid ja miks.

Vastus peab tuginema sinu ülesande arvudele. Kuigi vastuseväli on üherealine, kirjuta vastus ühe lõiguna. Vaatame vastused hiljem käsitsi üle ning vastamata jätmine või selgelt ebaloogiline vastus võib kaasa tuua punktide kaotsimineku kuni kolmandiku mahus. Sellisel juhul anname hiljem eraldi teada. Kui me pole eraldi ühendust võtnud, jäid kehtima automaathindamisel saadud punktid.

Ülesandeks on arvutuste abil jõuda järelduseni kas majanduslikum on kasulikum kodu osta või üürida. Kasulikkust tuleb hinnata nii rahavoo- kui netotulemi ehk kasumivaatest.

Hinnatavaks koduks on Tallinna korter, mille hind on 65000 eurot ja üür kuus 271 EUR. Üürimise alustamisel tuleb tasuda ka ühekordne maakleritasu 271 EUR, ostmisel tekivad aga eelkõige lepingutega seotud ühekordsed ostukulud summas 1100 EUR. Ostmise korral kasutatakse annuiteetgraafikuga kodulaenu, sissemakse määr on seejuures 15% korteri hinnast, laenu pikkus 20 aastat ja leanu intressimäär 2.4%. Laenumaksete arvutamisel kasutage aastapõhist lähenemist ehk perioodide arvuks arvestage aastate arv. Üürimise puhul sissemaksuga võrdne summa (15% korteri hinnast) aga investeeritakse, seejuures on investeeringu tootlus 7% aastas ning teenitud investeeringutulu reinvesteeritakse (maksudega ärge arvestage). Kuna omamisega on seotud ka erinevad kulud (näiteks remont, kindlustus jms), siis eeldage, et väljaminevad omamise kulud on keskmiselt 0.8% korteri turuväärtusest aastas. Muid võimalikke kulusid ärge arvestage. Viimaks eeldage, et korteri keskmine turuväärtuse kasv on 3% aastas. Kuna sissemakse summa ostmisel ja investeeritav summa üürimisel on sama, siis ärge rahavoo arvutustes nendega arvestage (ärge arvestage 15% korterisummast väljaminevaks rahavooks, see on omakapital ja siin ülesandes ostmise vs üürimise võrdluses rolli ei mängi).

Esimese aasta üürikulu on:

Kui tõenäoliselt kasutad fintwin.ee-d edasi ka pärast seda kodutööd?

Kelle andmetega sa töö tegid?

Ava fintwin.ee/calculator

ja proovi vähemalt ühte

kalkulaatorit (investeeringute, pensioni, III samba või osta-või-rendi).

Millist kalkulaatorit kasutasid ja mis tulemus sind kõige rohkem üllatas?

Mis oli selle kodutöö juures kõige raskem?

Enesereflektsioon

Kirjuta 200–400 sõna. Seda ei hinnata sõnastuse ega „õige vastuse“ järgi —

hinnatakse fintwin.ee-s olevaid vorme. Kirjuta ausalt; mida konkreetsem, seda

kasulikum see sulle endale on.

Vasta neljale küsimusele.

1. Mis sind sinu enda numbrites üllatas?

   Kas mõni kulu

   osutus suuremaks kui arvasid? Kas netovara oli oodatust suurem või väiksem?

   Kui midagi ei üllatanud, kirjuta ka see — ja miks arvad, et nii oli.

2. Mis oli kõige raskem ja miks?

   Andmete leidmine? Kulude

   kategoriseerimine? Eesmärgi tähtaja arvutamine? Otsustamine, mis on

   realistlik?

3. Mida said teada iseenda kohta?

   Näiteks selle kohta, kui

   hästi sa oma kulusid tead, kui kaugele sa ette plaanid, või kui kindel sa

   rahaotsuste tegemises oled.

4. Mida teed teisiti? Nimeta üks

   konkreetne asi ja

   millal

   sa selle teed. Mitte „hakkan rohkem säästma“, vaid näiteks

   „vaatan järgmisel palgapäeval üle kolm püsimakset ja lõpetan ühe“.

Kui kasutasid väljamõeldud isikut, vasta punktidele 1–3 selle isiku

vaatest, aga punktile 4 enda vaatest.

Mis keskkonnas ei töötanud, oli segane või tegi töö tegemise raskemaks?

Kui kõik toimis, kirjuta „kõik toimis“. Konkreetsed vead on kasulikumad

kui üldine hinnang — kirjuta, mida sa tegid ja mis siis juhtus.

Ava oma eelarve ja seo eesmärgid eelarvega. Kui suur summa läheb sinu

eelarves

Kirjuta summa eurodes.