Olgu meil funktsioon g, mis võtab sisendina arvujärjendi, loob tühja

järjekorra ning niikaua kuni veel järjend ei ole tühi, teeb juhuslikult

ühte kolmest tegevusest:

1) eemaldab järjendi esimese elemendi ning lisab selle järjekorda,

Märgi kõik võimalikud väljundi read, kui

funktsioon g kutsutakse välja arvujärjendiga [2, 8, 4, 8, 4, 8, 9, 4, 3, 3]?

Olgu meil funktsioon f, mis võtab sisendiks arvujärjendi, loob tühja

magasini ning niikaua kuni veel järjend ei ole tühi, teeb juhuslikult

ühte kolmest tegevusest:

1) eemaldab järjendi esimese elemendi ning lisab selle magasini,

Märgi kõik võimalikud väljundi read, kui

funktsioon f kutsutakse välja arvujärjendiga [8, 4, 2, 5, 8, 9, 3, 3, 9,

9]?

Millal tasub massiivi sortimisel eelistada klassikalist kiirmeetodit põimemeetodile?

Olgu meil realiseeritud põimemeetod funktsioonina f ja kiirmeetod funktsioonina g. Oleme neid funktsioone testinud ühel

n-elemendilisel järjendil ning mõlemad lõpetasid töö ettenähtud aja

jooksul, sorteerides järjendi edukalt. Kas sellest järeldub, et

funktsioonid f ja g lõpetavad töö ettenähtud aja jooksul igal

n-elemendilisel järjendil?

Sordime massiivi [P, I, S, T, E, M, E, E, T, O, D] pistemeetodiga, kus

element nihutatakse õigele kohale järjestikuste elementide vahetamise

teel.

Massiivi hetkeseis on: [E, E, E, I, M, P, S, T, T, O, D].

Mitu elementide vahetamist on meetodi töö käigus tehtud?

Vihje. Seda ülesannet (ka mõningaid teisi) saab hästi lahendada programmi kirjutamise abil.

Massiivi [75, 10, 45, 95, 50, 15, 60] sorditakse mullimeetodil.

Milline on massiivi seis pärast seda, kui meetodi välimist tsüklit on täidetud kaks korda?

Järgneval graafikul on kujutatud sorteerimismeetodi A ja

sorteerimismeetodi B ajakulu sõltuvalt sisendiks antud järjendi

pikkusest, kusjuures etteantav järjend on juba sorteeritud.

Mis võiksid olla meetodid A ja B? Märgi kõik sobivad variandid.