Kvantmehaanilise aatomimudeli kohaselt on aatomid alati kerakujulised.

Kvantmehaanilise aatomis elektronide asukoha kirjeldamiseks lahendatakse Schrödingeri võrrandit.

Elektronide paiknemine kvantmehaanilises aatomimudelis on määratud nelja kvantarvuga. 

Kvantmehaanilises aatomimudeli teke kaotas vajaduse rakendada varasemaid aatomimudeleid.

Kvantmehaanilise aatomimudeli loomise käigus tekkis uus füüsikaharu.

Kvantmehaanilises aatomimudelis on täpselt teada elektronide asukohad ja kiirused. 

Osakeste vaheline kaugus on nende mõõtmetega võrreldes väike.

Osakeste keskmine vahekaugus on palju suurem osakeste mõõtmetest. 

Osakesed moodustavad korrapärase kristallvõre.

Osakeste vaheline vastastikmõju hoiab küll osakesi koos, kuid mitte kindlas asukohas.

Osakesed vibreerivad ja saavad liikuda ka aine siseselt teise asukohta.

Osakesed võnguvad oma tasakaaluasendi ümber.

Osakeste vahelised vastastikmõjud on tugevad.

Osakeste paigutus on kaootiline.

Amorfsel ainel puudub kindel sulamistemperatuur.

Amorfses aines paiknevad osakesed suvaliselt.

Amorfsel ainel on nii tahke (kuju säilimine toatemperatuuril) kui vedela aine (voolavus) omadusi. 

Amorfsel ainel on kindel sulamistemperatuur,

Amorfse aine osakesed paiknevad üksteisest kaugel.

Amorfse aine sees on korrapärane kristallvõre.

Amorfse aine osakesed paiknevad üksteise lähedal.

See, millises faasis aine parasjagu on sõltub aine massist, ruumalast ja tihedusest. 

On võimalik olukord, kus aine faasi muutumisel, selle aine agregaatolek ei muutu.

Sama aine erinevad faasid erinevad aineosakeste erineva paigutuse ja vastastikmõju poolest. 

Aine faasi muutumisega kaasneb alati ka aine agregaatoleku muutus.

Sama aine erinevad faasid on samade füüsikaliste omadustega.