Kvantmehaanilise aatomimudeli loomise käigus tekkis uus füüsikaharu.

Kvantmehaanilises aatomimudelis on täpselt teada elektronide asukohad ja kiirused. 

Elektronide paiknemine kvantmehaanilises aatomimudelis on määratud nelja kvantarvuga. 

Kvantmehaanilises aatomimudeli teke kaotas vajaduse rakendada varasemaid aatomimudeleid.

Kvantmehaanilise aatomimudeli kohaselt on aatomid alati kerakujulised.

Kvantmehaanilise aatomis elektronide asukoha kirjeldamiseks lahendatakse Schrödingeri võrrandit.

Aine faasi muutumisega kaasneb alati ka aine agregaatoleku muutus.

Sama aine erinevad faasid erinevad aineosakeste erineva paigutuse ja vastastikmõju poolest. 

On võimalik olukord, kus aine faasi muutumisel, selle aine agregaatolek ei muutu.

Sama aine erinevad faasid on samade füüsikaliste omadustega. 

See, millises faasis aine parasjagu on sõltub aine massist, ruumalast ja tihedusest. 

Amorfse aine sees on korrapärane kristallvõre.

Amorfsel ainel puudub kindel sulamistemperatuur.

Amorfses aines paiknevad osakesed suvaliselt.

Amorfsel ainel on kindel sulamistemperatuur,

Amorfse aine osakesed paiknevad üksteise lähedal.

Amorfsel ainel on nii tahke (kuju säilimine toatemperatuuril) kui vedela aine (voolavus) omadusi. 

Amorfse aine osakesed paiknevad üksteisest kaugel.

Osakeste vaheline kaugus on nende mõõtmetega võrreldes väike.

Osakesed võnguvad oma tasakaaluasendi ümber.

Osakeste vahelised vastastikmõjud on tugevad.

Osakesed moodustavad korrapärase kristallvõre.

Osakesed vibreerivad ja saavad liikuda ka aine siseselt teise asukohta.

Osakeste paigutus on kaootiline.

Osakeste keskmine vahekaugus on palju suurem osakeste mõõtmetest. 

Osakeste vaheline vastastikmõju hoiab küll osakesi koos, kuid mitte kindlas asukohas.