Sitke materjal ei ole nii tundlik pingekontsentraatoritele, kui habras materjal

Pragu on võimalik tuvastada rutiinkontrolliga, kuna prao areng on aeglane

Prao areng ei ole kiire ja kulgeb enamasti plastsete deformatsioonidega

Prao arenguks kulutatakse palju energiat

Energiat, mis kulub -50 °C juures detaili purustamiseks

Temperatuuri, millal purustatud katsekeha murdepinnast 50% on kiuline, sitkelt purunenud

Temperatuur, millal purustustöö on 50 J

Energiat, millal purustatud katsekeha pinnast 50% on kiuline, sitkelt purunenud

Materjali omadust taluda staatilist koormust

Materjali omadust käituda sitkelt või hapralt

Materjali omadust vastu pidada kulumisele

Materjali omadust plastselt deformeeruda

R_eH= 400; R_m=800; A₅₀=9

R_eH= 615; R_m= 660; A₅₀= 17,5

R_eH=100; R_m=400; A₅₀= 0,5

Haaratsid peavad olema pingutatud selliselt, et teimik ei saa libiseda nende vahel

Valitud haaratsid peavad sobima teimiku kujuga

Teimiku telg peab ühtima jõu mõjumise sihiga e. teimik peab olema haaratside vahel otse

Teimik peab olema haaratsite vahel kinnitatud selle kinnitusosas

Katkevenivuse mõõtühikuks on N/mm² ja saadakse teimikule mõjuva jõu ja ristlõike jagatisena.

Katkevenivus on sitkusnäitaja

Katkevenivus on tugevusnäitaja

Katkevenivus on katsekeha suhteline jäävpikenemine protsentides peale purunemist võrrelduna algpikkusega.

Kuna tugevusnäitajad arvutatakse välja ristlõike ja jõu suhtena, siis tulemused on alati samad.

Tulemused on kindlasti väga erinevad, sest kui detail on suurema ristlõikega, siis selle purustamiseks on vaja suuremat jõudu.

Kuna tegemist on mehaanilise teimiga ja tulemus on mehaanikaline suurus, mis on võrreldav vaid konkreetsete katsetingimuste juures, siis tulemused võivad erineda