b) Hingamisteede limaskesta kiiresti liikuva õhujoa kuivatava toime eest kaitsev epiteel

c) Eksokriinsete näärmete suurtes juhades ja higinäärmetes leiduv kaitsefunktsiooniga epiteel

e) Maolimaskesta, emaka limaskesta pindmise kihi ja munajuha epiteelid

a) Marrasknaha sarvestunud epiteel

d) Veresoonte sisepinda vooderdav endoteel ning kõhu- ja rindkereõõne mesoteel

e) Koosneb paljude mitokondritega rakkudest ja täidab peamiselt soojusregulatsiooni funktsiooni

c) Koosneb suurtest keraja või ovaalse kujuga rakkudest, millest rasv moodustab suurema osa ja rakutuum on plasmamembraani äärde laiaks surutud

a) Aitab rahuldada keha energiavajadust juhul, kui toitaineid pole saada, kaitseb padjana siseelundeid ning eritab hormoone

b) Vastsündinute kehas levinud rasvkude

d) Leptiini tootmiskoht

a) Need rakud sünteesivad nii kollageenseid, elastseid kui ka retikulaarkiude. 

c) Need fagotsütoosivõimelised rakud on voldilise pinna ja neerukujulise tuumaga.

b) Need rakud sisaldavad suuri graanuleid, mis põhjustavad allergilisi reaktsioone, võitlevad patogeenide vastu ja aitavad parandada haavu. 

c) Kogu rakk sureb ja muutub sekreediks.

a) Näärmerakk väljutab nõre põiekesega, nõnda et põiekese membraan ühineb rakumembraaniga.

b) Näärmerakk väljutab nõre rakust koos membraaniga.

b) Neid kiudusid on sidekoes kõige rohkem. Need tagavad koe ehitusliku tugevuse.

a) Need kiud moodustavad kude toetava võrgustiku. Neid leidub epiteel- ja sidekoe piirialal ning hemopoeetilises ja lümfikoes. Need mängivad olulist rolli haavade paranemisel. 

c) Need kiud on tugevasti venitatavad ning võimaldavad koel oma kuju muuta ja taastada. Neid leidub näiteks lülisamba ja kõri sidemetes.