Luukude asuvad tootma osteoblastid, luukoe säilitamise eest vastutavad rakuvaheainega täielikult ümbritsetud osteoblastid ehk osteotsüüdid ning luu- ja kõhrkude lagundavad osteoklastid.

Kollane luuüdi, mis esineb täiskasvanute toruluude õõntes, on oma nime saanud rasvarakkude järgi, mida see vererakkude asemel sisaldab.

Põimikuline luukude on loote peamine luukoetüüp, mida täiskasvanutel ei esine.

Luuümbris ja luusisekest on mõlemad sidekoest.

Luudele annavad vetruvuse ja painduvuse orgaanilised ained nagu osseiin ning kõvaduse mineraalained nagu kaltsiumfosfaat.

Elastne kõhrkude

Hüaliinne kõhrkude

Fibroosne kõhrkude

Kõõlustes, sidemetes ja aponeuroosides leidub vormunud sidekudet, pärisnahas ja seedeelundkonnas limaskesta all aga vormitut sidekudet.

Koheval sidekoel on toite- ja kaitsefunktsioon ning see seostab elundeid omavahel, tihedal sidekoel on aga peamiselt tugifunktsioon.

Embrüonaalne sidekude esineb embrüos mesenhüümi ja nabaväädis mukoosse sidekoena.

Pärissidekoed moodustavad elunditele toese ja neil on kaitsefunktsioon.

Sidekoe konsistentsi, tugevuse ja elastsuse määrab rakuvaheaine, teise nimetusega amorfne põhiaine.

Nende näärmete erituskanal ulatub epiteeli pinnale. 

Need näärmed eritavad hormoone, mis jõuavad viimajuhade puudumise tõttu otse vereringesse. 

Nende näärmete näideteks on rasu-, higi- ja hingamisteede näärmed ning maks.

Nende näärmete näideteks on ajuripats ja neerupealised.