75-aastasel patsiendil esineb korduv sünkoop ilma prodroomita. EKG-l on 2. astme atrioventrikulaarne blokaad Möbitz II. Mis on siin kõige tõenäolisem sünkoobi mehhanism?

Kas antud rindkere röntgenülesvõtte alusel saab öelda, milline kardiostimulaator on patsiendile implanteeritud?

25-aastane noormees pöördub perearstile kaebusega lühiaegsetele (5-10 minutit) südamekloppimise hoogudele paar korda kuus, mis mööduvad reeglina spontaanselt või köhimise peale, kuid häirivad elukvaliteeti. Kaasuvaid haiguseid patsiendil pole. Perearst registreerib elektrokardiogrammi. Mida kahtlustaksid perearstina? 

45-aastane saleda kehaehitusega naine kutsub tööle kiirabi halva enesetunde, õhupuuduse ja südamekloppimise tõttu, mis algas järsku arvuti taga istudes. Patsient proovis mõõta pulssi, kuid see oli nii kiire, et ta ei suutnud pulsisagedust määrata. Rütmihäire kestvus patsiendi sõnul u 30 minutit. Kiirabi kohale jõudes on rütmihäire patsiendi sõnul kestnud 30 minutit. Patsient lamab puhketoa diivanil, on kahvatu, kiirabi monitoril on regulaarne kitsa kompleksiga tahhükardia 160 x/min, vererõhk 90/50 mmHg, saturatsioon 97%. Anamneesis analoogsed, kuid lühemad ja seni isemööduvad südamekloppimise hood juba poole aasta jooksul. 

Mis rütmihäirega on tegemist? 

70-aastane meespatsient kaebab viimase kuu jooksul õhupuudust, jõudluse langust ja südamekloppimist. Vererõhuaparaat näitab juba pikemat aega, et pulss on u 130 x/min. Perearst registreerib elektrokardiogrammi. Millise rütmihäirega on tegemist?