Tutvu failiga "Akadeemiline tekst - korduma kippuvad veakohad". 

Too välja 3 sinu jaoks olulisemat punkti, milles kipud eksima või mis on sinu jaoks teksti loomisel kõige olulisemad.

Kirjuta lühike eneseanalüüs. Käsitle vähemalt viit aspekti ja too näiteid nende kohta. Mida õppisid? Kuidas õppisid? Milleks Sulle seda vaja on ning kuidas kasutad õpitut edaspidistes õpingutes ja tööülesannetes?

1. Missugune õppija olid?
2. Missuguseid teadmisi ja oskusi said? Mille kohta said uusi teadmisi? Mille puhul tunned end nüüd kindlamalt?

• akadeemilise teksti eripära (sh refereerimine, tsiteerimine, viitamine, viitehaldus)
• keelehooldeallikate tundmine ja nende kasutamine
• mõne konkreetse õigekeelsusteema vajalikkus (too näiteid)
• avalik esinemine, suulise keele eripära ja ettekande ülesehitus
• selgekeelse teksti olulisus (sh kantseliidi vältimine)
• e-kiri, motivatsioonikiri

3. iseseisvate tööde esitamine

jm

Mida peaks sinu meelest kursusel muutma?

Palun anna tagasisidet kursuse kohta.

Kas kursuse sisu vastas sinu ootustele? Palun põhjenda.

Mis sulle kursusel kõige rohkem meeldis? Mis sulle kursusel kõige vähem meeldis?

Kirjuta siia oma arusaamad, kuidas kirjutada head kokkuvõtet? Loe ka Moodle'st Tiit Hennoste artiklit "Teeme ise kokkuvõtte..."

Hinda kokkuvõtet 5-palli süsteemis. Põhjenda miks?

Käesoleva bakalaureusetöö eesmärk on luua süstemaatiline võrdlev käsitlus JavaScripti raamistikest AngularJS, Backbone.js, React, Ember.js, KnockoutJS ja Dojo. Autor on hinnanud neid vastavalt töös toodud reeglitele. Üks oluline osa võrdlusprotsessis oli raamistikega tutvumine, TodoMVC projektist pärit testrakenduste lähtekoodi mõistmine ning kirjalikul kujul selgitamine. Töö tulemusena on valminud hinnangutel põhinev edetabel ning tekstimaterjal, mis võimaldab lugejal mõista kaasatud raamistikega seonduvaid probleeme ja teha enda jaoks sobivaim valik.

Hinda kokkuvõtet 5-palli süsteemis. Põhjenda miks?

Käesoleva bakalaureusetöö eesmärk oli ühe eestikeelse emotsionaalsust tuvastava ja väljendava veebipõhise 3D suhtlusagendi realiseerimine. Töös antakse ülevaade rakenduses kasutust leidnud eestikeelsetest keeleressurssidest, eestikeelsetest suhtlusagentidest ja 3D suhtlusagentidest, valminud emotsionaalsust tuvastava suhtlusagendi tehnilisest teostusest ja emotsioonide tuvastamisest. Suhtlusagendi ja emotsioonide tuvastamise meetodi hindamiseks anti agent testkasutajatele katsetamiseks. Tulemused emotsioonide edastamise osas olid positiivsed.

Hinda kokkuvõtet 5-palli süsteemis. Põhjenda miks?

Antud töö autori eesmärgiks on disainida ja implementeerida veebikeskkond Tartu Ülikooli tudengite jaoks, kus õpilased saavad iga päev märkida, kui kaua ja mis õppimismeetodeid kasutades nad tegelesid valitud ainetega. Selline süsteem on vajalik tudengitele selleks, et kontrollida oma ajakulu erinevate ainete õppimiseks ja jälgida enda ja teiste tudengite õpiharjumuste kujunemist. Samuti võimaldab see õppejõul väga mugavalt saada ülevaadet tegeliku aine õppemahu ning tudengite õpistrateegiate kohta.

Hinda kokkuvõtet 5-palli süsteemis. Põhjenda miks? St kas on selgelt aru saada, mis tööga tegemist ja mis ära tehti? 

Veebipõhiste Andmeturbe Teadlikkuse Kursuste hinnang

Veebipõhised  Andmeturbe  Teadlikkuse  Kursused  on  tavapäraselt  soovitatud küberjulgeoleku  strateegiates,  aitamaks  konstrueerida  julgeoleku  kultuuri,  mis  oleks võimeline adresseerima infosüsteemi rikkumisi, põhjustatud kasutajate vigade poolt, kelle hooletus  või  eeskirjade  teadmatus  võib  ohtu  seada  infosüsteemide  vara.  Veebi-põhiste Andmeturbe Teadlikkuse Kursuste mõju uurimises esineb lõhe: need ei muuda osavõtjate käitumist olulisel määral, mis puudutab kuuletumist ja töökust, resulteerudes järjepidevates nõrkustes.  Käesoleva  töö  eesmärk  on  panustada  teoreetilise  ja  empiirilise  analüüsina Veebipõhiste Andmeturbe Teadlikkuse Kursuste potentsiaalsete tugevuste ja nõrkuste kohta ning kahe valmis rakendatava praktilise töövahendiga infoturbe teadlikkuse ning õpetuse veebipõhiste või vahendatud kursuste kujundajatele ja arvustajatele. Uuringu disain püüab vastata kahele uurimisküsimusele. Esimene on miinimumkriteeriumi formuleerimise kohta, mida saaks rakendada Veebipõhistes Andmeturbe Teadlikkuse Kursustes, et toetada nende tõelist  mõju  töötajate  kuuletumisele  ja  töökusele,  andes  tulemuseks  üksteist  kriteeriumit kursuste hinnanguks ning kontrollnimekirja. Teine küsimus puudutab olemasoleva kursuse kuuletumise  ja  töökuse  suhtes  tõelist  mõju  uurivat  reguleeritud  katset,  kasutades kalastusrünnet meilidena hariduslike vahenditena, mis kinnitab eelnevalt tehtud teoreetilisi oletusi.  Miinimumkriteeriumi  arendamine  ning  selle  süstemaatiline  rakendamine    taotleb muutusi  käitumises,  rõhutab  ditsiplinaarintegratsiooni  tähtsust  küberjulgeoleku uurimistegevuses ning propageerib kindla kuuletumise ja töökuse julgeoleku kultuuri, mis oleks  võimeline  toetama  organisatsioonide  kaitset  infosüsteemi  ohtude  eest.  Selles uurimuses  näidatud  tulemused  pakuvad,  et  positiivsete  tulemuste  saavutamine olemasolevates infoturbe testides, mis järgnevad turbe kursustele, ei näita tingimata, et need töökust  või  infojulgeoleku  eeskirjadele  kuuletust  mõjutaks.  Need  esialgsed  järeldused koguvad tõendeid käesolevas töös sõnastatud soovituste rakendamise tähtsuse kohta.