Crowdly
Add to Chrome
Eestikeelne kommunikatsioon arvutiteaduses (LTAT.01.004)
Looking for Eestikeelne kommunikatsioon arvutiteaduses (LTAT.01.004) test answers and solutions? Browse our comprehensive collection of verified answers for Eestikeelne kommunikatsioon arvutiteaduses (LTAT.01.004) at moodle.ut.ee.
Get instant access to accurate answers and detailed explanations for your course questions. Our community-driven platform helps students succeed!
Iseendale saab teadustekstis osutada mina-vormiga, umbisikulise tegumoega või mitme autori puhul meie-vormiga (Reinsalu 2017: 829). Endale võib osutada ka kolmanda isiku ehk tema-vormiga. Umbisikulise tegumoe või kolmanda isiku kasutamine võib aga teksti keerukaks muuta (Hirsjärvi, Remes, Sajavaara 2005: 276).
Kas kirjanduse loetellu lisatakse viidatud allika leheküljenumbrid:
Hea refereeringu koostamiseks piisab sellest, kui originaaltekstis muuta ära mõned sõnad või fraasid.
Teiste autorite seisukohti edasi andes tuleks reeglina eelistada tsiteerimist.
Millised tsitaadid on õigesti viidatud?
Iseendale saab teadustekstis osutada mina-vormiga, umbisikulise tegumoega või mitme autori puhul meie-vormiga (Reinsalu 2017: 829). Endale võib osutada ka kolmanda isiku ehk tema-vormiga, kuid umbisikulise tegumoe või kolmanda isiku kasutamise tõttu võib tekst olla aga jäik ning keerukas ja seetõttu ka ebatäpne (Hirsjärvi jt 2005: 276).
Teiste autorite mõtete, andmete ja seisukohtade laenamine lõikude kaupa.
Allpool on toodud refereeritud lõik Ain Isotamme 2007. a õpikust „Programmeerimiskeeled“ lk 174 (Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus). Märgi linnukesega õiged, st need, millel on:
- tekstiga sobivad saatelaused ja -fraasid näitamaks, et refereeritud on mitu lauset,
- tekstiviide on õiges kohas.
Hea referaat on algtekstidest sünteesitud lõikude kogum, mis on varustatud ka viidetega.
Märgi ära korrektsed viited.
Kui on kasutatud kaudset viitamist, siis