Iseendale saab teadustekstis osutada mina-vormiga, umbisikulise tegumoega või mitme autori puhul meie-vormiga (Reinsalu 2017: 829). Endale võib osutada ka kolmanda isiku ehk tema-vormiga. Umbisikulise tegumoe või kolmanda isiku kasutamine võib aga teksti keerukaks muuta (Hirsjärvi, Remes, Sajavaara 2005: 276).

Iseendale saab teadustekstis osutada mina-vormiga, umbisikulise tegumoega või mitme autori puhul meie-vormiga (Reinsalu 2017: 829). Hirsjärvi jt järgi võib endale osutada ka kolmanda isiku ehk tema-vormiga. Umbisikulise tegumoe või kolmanda isiku kasutamine võib aga teksti keerukaks muuta (Hirsjärvi jt, 2005: 276).

Iseendale osutamiseks umbisikulise tegumoe kasutamine võib tekitada vastuolu loomuliku keeletundega, mõjuda jäigalt, keerukalt ja ebatäpselt (Reinsalu 2017: 829; Hirsjärvi jt 2005: 276).

Iseendale saab teadustekstis osutada mina-vormiga, umbisikulise tegumoega või mitme autori puhul meie-vormiga (Reinsalu 2017: 829). Endale võib osutada ka kolmanda isiku ehk tema-vormiga, kuid umbisikulise tegumoe või kolmanda isiku kasutamise tõttu võib tekst olla aga jäik ning keerukas ja seetõttu ka ebatäpne (Hirsjärvi jt 2005: 276).

Iseendale osundamise kohta teadustekstides on põhjalikult kirjutanud nt Reinsalu (2017) ja Hirsijärvi jt (2005). Nad tõdevad, et umbisikulise tegumoe kasutamine nõuab head keeletaju. Seega võib väita, et iseendale osundamine teadustekstides on keeruline, sest see eeldab tasakaalu säilitamist objektiivsuse ja autori kohalolu vahel. 

Endale osutamiseks pakub keel hulgaliselt võimalusi, millest ainuautori korral vastab loomulikule keelekasutusele kõige paremini mina-vorm ehk ainsuse esimene pööre ning asesõna mina ja kollektiivse autori korral meie-vorm ehk mitmuse esimene pööre ning asesõna meie (Reinsalu 2017: 829).

Iseendale saab teadustekstis osutada mina-vormiga, umbisikulise tegumoega või mitme autori puhul meie-vormiga. Endale võib osutada ka kolmanda isiku ehk tema-vormiga. Umbisikulise tegumoe või kolmanda isiku kasutamine võib aga teksti keerukaks muuta.

Iseendale saab teadustekstis osutada mina-vormiga, umbisikulise tegumoega või mitme autori puhul meie-vormiga (Reinsalu 2017: 829). Endale võib osutada ka kolmanda isiku ehk tema-vormiga, kuid umbisikulise tegumoe või kolmanda isiku kasutamine võib aga teksti keerukaks muuta (Hirsjärvi jt 2005: 276).

Sellised näited on mina-vormis (mina) tegin katse, umbisikulises tegumoes tehti katse, meie-vormis (meie) tegime katse ja tema-vormis (tema/autor/siinkirjutaja) tegi katse.

Mis valmistab refereerimisel raskusi või mis teeb sinu jaoks refereerimise keeruliseks?

Täpsus teaduskeele tunnusena tähendab seda, et