Paisktabelisse pikkusega 4 paigutatakse elemente paiskfunktsiooni h(k) =

k mod 4 abil. Sama võtmeväärtusega elemendid organiseeritakse

kahendpuuna järgmisel viisil.

Kahendpuu esimesel tasemel määratakse elemendi lõpust lugedes 3. bitt

ning vastavalt selle väärtusele 0 või 1 suunatakse element kas vasakusse

või paremasse harusse. Kahendpuu teisel tasemel leitakse elemendi lõpust

lugedes 4. bitt ning analoogiliselt valitakse vasak või parem haru jne.

Haru jaotatakse kaheks ainult siis, kui seda on vaja.

Milline järgmisest elementide lisamiste jadadest annab tulemuseks

sellise struktuuriga paisktabeli?

Välisahelatega paisktabel peab mahutama kuni N elementi.

Milline alltoodutest oleks kõige sobivam paisktabeli pikkus M?

Lahtise adresseerimisega paisktabel peab mahutama kuni N elementi.

Milline alltoodutest oleks kõige sobivam paisktabeli pikkus M?

Massiiv sisaldab kahemõõtmelise ruumi punkte. Punktidel on defineeritud

järjestus, mis võrdleb punkte x-koordinaadi järgi ja võrdse tulemuse

korral võtab arvesse y-koordinaadi. Oletame, et me tahame leida ja

eemaldada duplikaadid.

Märgi kõik sortimisstrateegiad, mis selleks sobivad.

Arvutimuuseumis on eksponaadiks magnetlindil andmeid hoidev seade.

Magnetlinti saab edasi liigutada nii, et korraga on võimalik töödelda

(võrrelda ja vahetada) kahte kõrvutiasuvat andmekirjet. Veel on võimalik

täiesti algusesse või lõppu kerimine.

Milline sortimismeetod sobib sellise seadmega andmete töötlemiseks?

Olgu teada sisendmassiiv ja mõned massiivi seisundid sortimise

jooksul:

[6, 8, 9, 7, 8, 5, 6, 1]

Millist sortimismeetodit on kasutatud?

Olgu programmi sisendiks N sõna pikkusega 20 tähemärki. Rakendame

teatavat sortimismeetodit ja testime programmi tööaega erineva pikkusega

sisendite puhul.

Millistel juhtudel saab püsitada hüpoteesi, et tegu on pistemeetodiga?

Millist tüüpi järjendi sortimisel teeb kuhjameetod kõige vähem tööd?