Mussoonid

Islandi miinimum

Kaugus Atlandi ookeanist

Kaugus ekvaatorist

Assoori maksimum

Pinnamood

Põhja-Atlandi hoovus

Tumedatelt ja konarlikelt pindadelt nt. metsalt ja põllult peegeldub vähem päikesekiirgust tagasi. Pinnases neeldub suurem hulk päikesekiirgust ja maa-lähedane õhukiht soojeneb rohkem.

Kui päike on seniidis, siis neeldub järskudel mäenõlvadel päikesekiirgust rohkemkui oru põhjas. Seetõttu soojeneb õhk nõlvade kohal kiiremini.

Heledatelt ja tasastelt pindadelt, nt. lumelt ja liivalt peegeldub rohkem päikesekiirgust tagasi. Pinnases neeldub vähem kiirgust ja õhk soojeneb vähe.

Siledalt veepinnalt peegeldub rohkem päikesekiirgust tagasi kui lainetavalt veepinnalt.

Tsükloni keskmes on õhurõhk kõrgem kui servaaladel. Antitsüklonis on see vastupidi.

Antitsüklonis valitsevad laskuvad õhuvoolud ja tsüklonis tõusvad õhuvoolud.

Tsüklonis valitsevad laskuvad õhuvoolud ja antitsüklonis tõusvad õhuvoolud.

Antitsükloni keskmes on õhurõhk kõrgem kui servaaladel. Tsüklonis on see vastupidi.

Antitsüklonis liigub õhk põhjapoolkeral päripäeva servaalade suunas. Tsüklonis liigub vastupäeva ja keskme suunas.

Tasandikrannad

Mägirannad

Lauskrannad

Järsakrannad

Golfi hoovusega saabub lõuna poolt soe veemass, mida kannab Põhja-Euroopasse edasi Põhja-Atlandi hoovus. See soe veemass muudab Euroopa kliima soojemaks ja sajusemaks.

Lõunapassaathoovusega saabub Euroopa rannikule soe veemass, millega kaasnevad sademed. Selle tõttu on Euroopa sajuseimad alad Pürenee poolsaare lääneserval.

Kanaari hoovusega saabub Aafrikast külm veemass, mis muudab Euroopa kliima jahedamaks ja kuivemaks.

Läänemeri muudab Eesti kliima mandriliseks.

Õhutemperatuuri aastane kõikumine on suurim rannikul ja väheneb sisemaa suunas.

Läänemere mõjul tekivad Eestis riigisisesed kliimaerinevused ranniku ja sisemaa vahel.

Jõgede kaudu voolab Läänemerre suur hulk magedat vett.

Läänemeri asub niiske merelise kliimaga piirkonnas, kus aurumine on väike.

Läänemerel puudub ühendus maailmamerega.

Soolane vesi pääseb Läänemerre vaid läbi kitsaste Taani väinade.

Suurim soolsus on Saaremaa ja Hiiumaa läänerannikul.

Eesti rannikumere soolsus on suurem kui Taani väinade soolsus.

Kõige soolasem on vesi Liivi lahes

Väikseim soolsus on Soome lahe idaosas.

Eesti rannikumere soolsus on väiksem kui Põhjalahe soolsus.