Litoriinameri

Balti Jääpaisjärv

Antsülusjärv

Joldiameri

Limneameri

Atlandi ookeanilt saabuvad õhumassid

Eesti geograafiline asend ekvaatori suhtes

Aastaaegade vaheldumine

Kaugus Läänemerest

Kõrgusvööndilisus

Eesti suur ulatus põhjast lõunasse

Pinnamood

Eesti paiknemine parasvöötme mandrilises kliimavöötmes.

Külma frondiga kaasnevad lühiajalised tugevad sajud ja võib esineda äikest.

Soe front liigub kiiresti ja sellega kaasnevad nõrgad ja lühiajalised sajud.

Külm front liigub väga aeglaselt ja sellega kaasnevad pikaajalised väga tugevads sajud.

Sooja frondiga kaasnevad pikaajalised sajud, mis ei ole väga tugevad.

Vesi muutub selgemaks

Veekogu põhi muutub mudaseks

Kaldad kasvavad kinni ja väheneb vee läbipaistvus.

Vesi muutub soolasemaks

Hakkavad vohama veetaimed ja vetikad

Muutub veeloomade ja kalade arvukus

Vees võib tekkida hapnikuvaegus

Taani väinad

Poola ja Saksamaa rannikumeri

Soome lahe idaosa

Põhjalahe põhjaosa

Gotlandi saare ümbrus

Sõltuvalt aastaajast voolab Taani väinadest läbi erinev kogus vett

Sademete tõttu

Tuulte tõttu

Tõusu ja mõõna tõttu

Lumi peegeldab suure osa päikesekiirgusest tagasi atmosfääri ja soodustab sellega õhu jahtumist.

Talvel on Eestis päike kõrgemal ja päikesekiired langevad maapinnale suurema nurga all kui suvel.

Lumisel maapinnal neeldub suurem osa päikesekiirgusest, seetõttu pole tagasi peegelduvat kiirgust, mis õhku soojendaks.

Must meri

Aadria meri

Marmara meri

Barentsi meri

Punane meri

Norra meri

Vahemeri

Türreeni meri

Põhja-Jäämeri

Egeuse meri

Kaspia meri

Joonia meri

Läänemeri