Allika [1] järgi saavad inimesed õppimise protsessis olemasolevad teadmised täiendust adekvaatsema versiooniga sel viisil, et seniõpitut või -kogetut ei unustata. Ka tehisintellekti ülesannetes tuleb salvestada uusi teadmisi nii, et olemasolevad säiliksid ning programm saaks täitmise käigus genereerida uusi andmestruktuure ja sellega kaasnevaid funktsioone [1:174].

[1] Isotamm, A. Programmeerimiskeeled. 2007. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Inimese õppimise protsessis saavad olemasolevad teadmised täiendust adekvaatsema versiooniga sel viisil, et seniõpitut või -kogetut ei unustata. Tehisintellekti ülesanded on samuti sellised, kus tuleb salvestada uusi teadmisi nii, et olemasolevad säiliksid ning programm saaks täitmise käigus genereerida uusi andmestruktuure ja sellega kaasnevaid funktsioone. [1]

[1] Isotamm, A. Programmeerimiskeeled. 2007. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Ain Isotamme arvates võib tehisintellekti puhul tõmmata paralleele inimese õppimise protsessiga, kus olemasolevad teadmised saavad täiendust adekvaatsema versiooniga sel viisil, et seniõpitut või -kogetut ei unustata. Ka tehisintellekti ülesannetes tuleb salvestada uusi teadmisi nii, et olemasolevad säiliksid ning programm saaks täitmise käigus genereerida uusi andmestruktuure ja sellega kaasnevaid funktsioone [1: 174].

[1] Isotamm, A. Programmeerimiskeeled. 2007. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Järgev väide pärineb Ain Isotamme õpikust [1]. Nimelt saavad inimese õppimise protsessis olemasolevad teadmised täiendust adekvaatsema versiooniga sel viisil, et seniõpitut või -kogetut ei unustata. Tehisintellekti ülesanded on tema meelest samuti sellised, kus tuleb salvestada uusi teadmisi nii, et olemasolevad säiliksid ning programm saaks täitmise käigus genereerida uusi andmestruktuure ja sellega kaasnevaid funktsioone.

[1] Isotamm, A. Programmeerimiskeeled. 2007. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.