Hinda kokkuvõtet 5-palli süsteemis. Põhjenda miks? St kas on selgelt aru saada, mis tööga tegemist ja mis ära tehti? 

Veebipõhiste Andmeturbe Teadlikkuse Kursuste hinnang

Veebipõhised  Andmeturbe  Teadlikkuse  Kursused  on  tavapäraselt  soovitatud küberjulgeoleku  strateegiates,  aitamaks  konstrueerida  julgeoleku  kultuuri,  mis  oleks võimeline adresseerima infosüsteemi rikkumisi, põhjustatud kasutajate vigade poolt, kelle hooletus  või  eeskirjade  teadmatus  võib  ohtu  seada  infosüsteemide  vara.  Veebi-põhiste Andmeturbe Teadlikkuse Kursuste mõju uurimises esineb lõhe: need ei muuda osavõtjate käitumist olulisel määral, mis puudutab kuuletumist ja töökust, resulteerudes järjepidevates nõrkustes.  Käesoleva  töö  eesmärk  on  panustada  teoreetilise  ja  empiirilise  analüüsina Veebipõhiste Andmeturbe Teadlikkuse Kursuste potentsiaalsete tugevuste ja nõrkuste kohta ning kahe valmis rakendatava praktilise töövahendiga infoturbe teadlikkuse ning õpetuse veebipõhiste või vahendatud kursuste kujundajatele ja arvustajatele. Uuringu disain püüab vastata kahele uurimisküsimusele. Esimene on miinimumkriteeriumi formuleerimise kohta, mida saaks rakendada Veebipõhistes Andmeturbe Teadlikkuse Kursustes, et toetada nende tõelist  mõju  töötajate  kuuletumisele  ja  töökusele,  andes  tulemuseks  üksteist  kriteeriumit kursuste hinnanguks ning kontrollnimekirja. Teine küsimus puudutab olemasoleva kursuse kuuletumise  ja  töökuse  suhtes  tõelist  mõju  uurivat  reguleeritud  katset,  kasutades kalastusrünnet meilidena hariduslike vahenditena, mis kinnitab eelnevalt tehtud teoreetilisi oletusi.  Miinimumkriteeriumi  arendamine  ning  selle  süstemaatiline  rakendamine    taotleb muutusi  käitumises,  rõhutab  ditsiplinaarintegratsiooni  tähtsust  küberjulgeoleku uurimistegevuses ning propageerib kindla kuuletumise ja töökuse julgeoleku kultuuri, mis oleks  võimeline  toetama  organisatsioonide  kaitset  infosüsteemi  ohtude  eest.  Selles uurimuses  näidatud  tulemused  pakuvad,  et  positiivsete  tulemuste  saavutamine olemasolevates infoturbe testides, mis järgnevad turbe kursustele, ei näita tingimata, et need töökust  või  infojulgeoleku  eeskirjadele  kuuletust  mõjutaks.  Need  esialgsed  järeldused koguvad tõendeid käesolevas töös sõnastatud soovituste rakendamise tähtsuse kohta.

Endale osutamiseks pakub keel hulgaliselt võimalusi, millest ainuautori korral vastab loomulikule keelekasutusele kõige paremini mina-vorm ehk ainsuse esimene pööre ning asesõna mina ja kollektiivse autori korral meie-vorm ehk mitmuse esimene pööre ning asesõna meie (Reinsalu 2017: 829).

Iseendale saab teadustekstis osutada mina-vormiga, umbisikulise tegumoega või mitme autori puhul meie-vormiga (Reinsalu 2017: 829). Endale võib osutada ka kolmanda isiku ehk tema-vormiga, kuid umbisikulise tegumoe või kolmanda isiku kasutamise tõttu võib tekst olla aga jäik ning keerukas ja seetõttu ka ebatäpne (Hirsjärvi jt 2005: 276).

Iseendale saab teadustekstis osutada mina-vormiga, umbisikulise tegumoega või mitme autori puhul meie-vormiga (Reinsalu 2017: 829). Endale võib osutada ka kolmanda isiku ehk tema-vormiga. Umbisikulise tegumoe või kolmanda isiku kasutamine võib aga teksti keerukaks muuta (Hirsjärvi, Remes, Sajavaara 2005: 276).

Iseendale saab teadustekstis osutada mina-vormiga, umbisikulise tegumoega või mitme autori puhul meie-vormiga. Endale võib osutada ka kolmanda isiku ehk tema-vormiga. Umbisikulise tegumoe või kolmanda isiku kasutamine võib aga teksti keerukaks muuta.

Iseendale osutamiseks umbisikulise tegumoe kasutamine võib tekitada vastuolu loomuliku keeletundega, mõjuda jäigalt, keerukalt ja ebatäpselt (Reinsalu 2017: 829; Hirsjärvi jt 2005: 276).

Iseendale saab teadustekstis osutada mina-vormiga, umbisikulise tegumoega või mitme autori puhul meie-vormiga (Reinsalu 2017: 829). Hirsjärvi jt järgi võib endale osutada ka kolmanda isiku ehk tema-vormiga. Umbisikulise tegumoe või kolmanda isiku kasutamine võib aga teksti keerukaks muuta (Hirsjärvi jt, 2005: 276).

Iseendale osundamise kohta teadustekstides on põhjalikult kirjutanud nt Reinsalu (2017) ja Hirsijärvi jt (2005). Nad tõdevad, et umbisikulise tegumoe kasutamine nõuab head keeletaju. Seega võib väita, et iseendale osundamine teadustekstides on keeruline, sest see eeldab tasakaalu säilitamist objektiivsuse ja autori kohalolu vahel. 

Iseendale saab teadustekstis osutada mina-vormiga, umbisikulise tegumoega või mitme autori puhul meie-vormiga (Reinsalu 2017: 829). Endale võib osutada ka kolmanda isiku ehk tema-vormiga, kuid umbisikulise tegumoe või kolmanda isiku kasutamine võib aga teksti keerukaks muuta (Hirsjärvi jt 2005: 276).

Sellised näited on mina-vormis (mina) tegin katse, umbisikulises tegumoes tehti katse, meie-vormis (meie) tegime katse ja tema-vormis (tema/autor/siinkirjutaja) tegi katse.

Mis valmistab refereerimisel raskusi või mis teeb sinu jaoks refereerimise keeruliseks?